{"id":112,"date":"2019-05-06T06:28:03","date_gmt":"2019-05-06T06:28:03","guid":{"rendered":"http:\/\/est.lutsi.org\/?page_id=112"},"modified":"2019-05-06T06:50:06","modified_gmt":"2019-05-06T06:50:06","slug":"lati-laanemeresoome-keelte-konelejad-ja-lounaeesti-murded","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/est.lutsi.org\/?page_id=112","title":{"rendered":"L\u00e4ti l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte k\u00f5nelejad ja L\u00f5unaeesti murded"},"content":{"rendered":"\n

L\u00e4ti l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte k\u00f5nelejad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Balti aladel on soome-ugri keeli r\u00e4\u00e4gitud juba mitu tuhat aastat. L\u00e4tis tuntakse l\u00e4\u00e4nemeresoome keelt r\u00e4\u00e4kiva rahvana ennek\u00f5ike liivlasi. Nende asuala ulatus kunagi piki Riia lahte Vidzemesse, kuid taandus sajandite jooksul niiv\u00f5rd, et Salacgr\u012bva l\u00e4hedal Sv\u0113tciemsi k\u00fclas olid viimased salatsiliivi keele k\u00f5nelejad teadaolevalt 1860ndatel aastatel. Kuramaa-liivlased, kelle k\u00fcladest moodustuv ahel oli Kurzeme k\u00f5ige p\u00f5hjapoolsemas osas veel kuni Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5puni alles, hajusid p\u00e4rast s\u00f5da laiali teistesse L\u00e4ti piirkondadesse ning olid osa l\u00e4ti pagulaskogukonnast v\u00e4lismaal. 
<\/p>\n\n\n\n

     Siiski, kaasajal leidub L\u00e4tis teisigi l\u00e4\u00e4nemeresoome rahvaid. Kreevinid (l\u00e4ti k. krievi\u0146i<\/em> \u2018v\u00e4ikesed venelased\u2019) olid vadja keele k\u00f5nelejad, kes elasid umbes 1445. aastast alates Bauska l\u00e4hedal, kuhu Novgorodi v\u00fcrst nad L\u00e4\u00e4ne-Ingerimaalt s\u00f5javangidena saatis. Kreevinite keelt k\u00f5neldi veel kuni 19. sajandi keskpaigani piisavalt, et Johan Andreas Sj\u00f6gren seda koguda sai, kuid peagi p\u00e4rast seda suri nende keel v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
L\u00e4\u00e4nemeresoome rahvaste umbkaudne paiknemine L\u00e4tis 19. sajandi keskpaigas
(sinine = lutsid, kollane = leivud, roheline = liivlased, punane = kreevini vadjalased)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Eesti keelesaared<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Latgales, Ida-L\u00e4tis, asuvad niinimetatud eesti v\u00f5i l\u00f5unaeesti keelesaared. Selle m\u00f5iste alla r\u00fchmitatakse enamasti kolm keelekogukonda: Lutsi, Leivu, ja Kraasna. K\u00f5igis kolmes kogukonnas r\u00e4\u00e4giti l\u00f5unaeesti keele murrakuid, mis n\u00fc\u00fcdseks h\u00e4\u00e4bunud on.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Eesti keelesaared (Lutsi, Leivu, Kraasna) ja L\u00f5una-Eesti murrete jagunemine
(kaardi autor Sulev Iva<\/a>)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Ehkki \u00fcleminek teistele keeltele oli k\u00e4imas juba 20. sajandil, on t\u00e4ielik keeleline nihe teistele kohalikele keeltele alles \u00fcsna hiljutine areng. Viimane Leivu murraku k\u00f5neleja suri aastal 1988, Kraasna murraku viimane k\u00f5neleja suri t\u00f5en\u00e4oliselt enne Teist maailmas\u00f5da. Lutsi keelesaar oli viimane k\u00f5nelejaskonna kaotaja, kui Nikolajs Nikonovs 2006. aastal suri. Oma uurimist\u00f6\u00f6 jooksul olen k\u00fclastanud umbes neljak\u00fcmmet neist 53 k\u00fclast, kus Oskar Loorits 1893. aastal eesti keele (st Lutsi murraku) k\u00f5nelejaid oli kohanud. Isegi neis k\u00fclis, kus elanikel oma lutsi juurtest mingit m\u00e4lestust v\u00f5i teadlikkust pole, viitavad nende perekonnanimed seosele lutsidega. M\u00f5ned j\u00e4reltulijatest teavad v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral midagi esivanemate keelest. Oma kogemuste p\u00f5hjal v\u00f5in \u00f6elda, et t\u00e4nap\u00e4eval piirduvad lutside j\u00e4reltulijate keelealased teadmised peamiselt \u00fcksikute s\u00f5nadega (nt suzi <\/em>\u2018hunt\u2019, hopen<\/em> \u2018hobune\u2019), tervituse (tere!<\/em>) ja harvematel juhtudel l\u00fchikeste fraasidega (ole-eiq!<\/em> \u2018ei ole!\u2019). On veel \u00fcks-kaks inimest, keda v\u00f5iks pidada osalisteks keeleoskajateks, kuna neil on Lutsi murraku passiivne oskus. Nende keeleoskust on aga raske t\u00e4pselt hinnata, kui puuduvad parema keeleoskusega r\u00e4\u00e4kijad, kellega nad vestelda v\u00f5iks.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
1890ndate lutsi k\u00fclad t\u00e4nap\u00e4evase administratiivjaotusega kaardil
(mustad jooned = vojevoodkonna [l\u00e4ti k. novads] piirid,
hallid jooned = piirkonna [l\u00e4ti k. pagasts] piirid)
(lilla = Pilda grupi k\u00fclad, sinine = Nirza grupi k\u00fclad,
oran\u017e = M\u0113rdzene grupi k\u00fclad; kaardi autor Uldis Balodis)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kui praegu vestelda lutside j\u00e4reltulijatega, kes enam keelt ei valda, siis ilmneb, et nad on siiski v\u00e4gagi teadlikud oma esivanematest, kes veel keele k\u00f5nelejad olid. 2014. aastal on keskealiste lutsi j\u00e4reltulijate jaoks nende viimane keelt k\u00f5nelev sugulane nende vanavanemate v\u00f5i vanavanavanemate p\u00f5lvkonnast. Sellele leidub erandeid Lielie Tjap\u0161is (ehk J\u0101nik\u00fcl\u00e4s Lutsimaal), mis asub Pilda l\u00e4hedal, Ludzast l\u00f5unas. (Lielie Tjap\u0161i on \u00fclal kaardil ka v\u00e4lja toodud ning asub Pilda k\u00fclade r\u00fchma k\u00f5ige idapoolsemas osas.) See on viimane ala, kus 19. ja 20. sajandil k\u00fclastatud keelekogukonna j\u00e4reltulijad veel aktiivselt Lutsi murrakut k\u00f5nelesid. Anto\u0146ina Nikonovat, kes oli viimase Lutsi murraku k\u00f5neleja Nikol\u0101js Nikonovsi vanaema, m\u00e4letavad nii keeleuurijad kui ka tavainimesed kui aktiivset ja entusiastlikku Lutsi murraku k\u00f5nelejat. Ta suri 1980ndatel, kuid r\u00e4\u00e4kis kuni surmani oma pojapojaga Lutsi murrakus, hoolimata sellest, et \u00fchtki teist k\u00f5nelejat enam polnud.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Anto\u0146ina Nikonova r\u00e4\u00e4kimas keeleteadlase Paul Aristega (foto: V. Niilus, 1936, Lielie Tjap\u0161i, L\u00e4ti, ERM_754_110)<\/figcaption><\/figure><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

L\u00e4ti l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte k\u00f5nelejad Balti aladel on soome-ugri keeli r\u00e4\u00e4gitud juba mitu tuhat aastat. L\u00e4tis tuntakse l\u00e4\u00e4nemeresoome keelt r\u00e4\u00e4kiva rahvana ennek\u00f5ike liivlasi. Nende asuala ulatus kunagi piki Riia lahte Vidzemesse, kuid taandus sajandite jooksul niiv\u00f5rd, et Salacgr\u012bva l\u00e4hedal Sv\u0113tciemsi k\u00fclas olid viimased salatsiliivi keele k\u00f5nelejad teadaolevalt 1860ndatel aastatel. Kuramaa-liivlased, kelle k\u00fcladest moodustuv ahel oli Kurzeme … <\/p>\n

Continue reading “L\u00e4ti l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte k\u00f5nelejad ja L\u00f5unaeesti murded”<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/est.lutsi.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/112"}],"collection":[{"href":"https:\/\/est.lutsi.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/est.lutsi.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/est.lutsi.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/est.lutsi.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=112"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/est.lutsi.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/112\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":128,"href":"https:\/\/est.lutsi.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/112\/revisions\/128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/est.lutsi.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=112"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}